<http://www.riigikogu.ee/ems/index.html>
1009 SE II-1
PATSIENDISEADUS
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab patsiendi ja temale
tervishoiuteenust osutava isiku õigused ja kohustused
ning reguleerib tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud vaidluste
lahendamise korda.
(2) Käesoleva seadusega reguleeritakse ka teadusuuringu
korraldamist ja patsiendi kaasamist
kliinilisse õppetöösse.
§ 2. Patsient
Patsient on käesoleva seaduse tähenduses isik, kes on pöördunud
või kelle nimel on pöördutud
tervishoiuteenuse saamiseks või kellele osutatakse
tervishoiuteenust.
§ 3. Patsiendi usaldusisik
(1) Patsiendi usaldusisik (edaspidi usaldusisik) on isiku poolt
nimetatud täisealine teovõimeline isik,
kellele käesolevas seaduses sätestatud juhtudel laienevad
patsiendiga võrdsed õigused. Usaldusisiku
võib endale nimetada üksnes teovõimeline patsient.
(2) Usaldusisiku nimi, elukoht ja sidevahendite numbrid tuleb märkida
tervishoiuteenuse osutamist
tõendavasse dokumenti, millele usaldusisiku määraja annab oma
allkirja. Usaldusisik kinnitab oma
nõusolekut allkirjaga tervishoiuteenuse osutamist tõendavas
dokumendis.
(3) Isikul, kes on nimetanud endale usaldusisiku on õigus
usaldusisikut vahetada või usaldusisikust
loobuda. Nimetatud toimingu korral tehakse märge
tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti, mida usaldusisiku nimetaja kinnitab oma allkirjaga.
(4) Kui patsient pole usaldusisikut nimetanud, on patsiendi
usaldusisiku õigused patsiendi omaksel.
Patsiendi omaksed on käesoleva seaduse tähenduses järgmised täisealised
isikud: patsiendi abikaasa,
vanemad, lapsed, õed ja vennad. Omasteks võib lugeda ka muid
patsiendile lähedasi isikuid, kui see
tuleneb patsiendi elukorraldusest.
§ 4. Patsiendi ja usaldusisiku isikuandmete kaitse.
(1) Patsiendi isikuandmete ja usaldusisiku isikuandmete töötlemine
toimub vastavalt isikuandmete
kaitse seadusele ( RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833;
2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001,
50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387).
(2) Surnud isiku isikuandmed peavad olema kaitstud käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud
tingimustel ning neid võib avaldada üksnes seaduses sätestatud
tingimusel ja juhtudel.
2. peatükk
PATSIENDI ÕIGUSED TERVISHOIUTEENUSELE JA KOHUSTUSED
§ 5. Õigus tervishoiuteenuse kättesaadavusele
Riik tagab tervishoiuteenuse kättesaadavuse seaduses sätestatud
korras.
§ 6. Tervishoiuteenust vajavate isikute võrdne kohtlemine
Sarnastel eeldustel tuleb tervishoiuteenust vajavaid isikuid
kohelda võrdselt.
§ 7. Õigus privaatsusele tervishoiuteenuse osutamisel.
(1)Tervishoiuteenuse osutamisel austatakse patsiendi privaatsust.
(2)Tervishoiuteenuseid osutatakse vaid nende isikute
juuresolekul, kelle osalemine selleks on otseselt
vajalik. Kõrvaliste isikute juuresviibimine on lubatud vaid
patsiendi nõusolekul.
§ 8. Õigus valida tervishoiuteenuse osutajat
Patsiendil on õigus vabalt valida ja vahetada tervishoiuteenuse
osutajat. Seadusega nähakse ette valiku
ja vahetamise tingimused ning kord.
§ 9. Õigus kvaliteetsele tervishoiuteenusele
(1) Patsiendil on õigus saada kvaliteetset tervishoiuteenust.
(2) Tervishoiuteenus on kvaliteetne, kui see vastab arstiteaduse
üldisele tasemele ja heale kliinilisele
praktikale Eestis tervishoiuteenuse osutamise ajal ning
osutatakse heal professionaalsel tasemel.
§ 10. Tervishoiuteenuse osutamise kohustus
(1) Tervishoiuteenust osutatakse patsiendi tervise seisundist lähtudes.
(2) Kui patsient ei vaja vältimatut abi ega kiirabi, on
tervishoiuteenust osutav isik kohustatud välja
selgitama vajadused ja võimalused patsiendi tervise seisundile
kohase tervishoiuteenuse osutamiseks
ning teavitama sellest patsienti.
(3) Kui patsiendi seisund on eluohtlik või kui tervishoiuteenuse
osutamisega viivitamine võib patsiendi
tervist oluliselt kahjustada, on tervishoiutöötaja kohustatud
osutama patsiendile vältimatut abi või
tegema kõik võimaliku sellise abi koheseks osutamiseks.
(4) Kui patsiendi seisund ei ole eluohtlik, kuid patsiendile ei
ole võimalik osutada tema tervise
seisundile kohast tervishoiuteenust, sest tervishoiuteenust
osutav isik ei oma selleks õigust või puudub
tal pädevus või vajalikud vahendid, on tervishoiuteenust osutav
isik kohustatud patsiendi suunama tema
tervise seisundile kohase tervishoiuteenuse saamiseks sobiva
isiku juurde.
(5) Kui patsiendile pole koheselt võimalik tervishoiuteenust
osutada ning tal on tõendatud meditsiiniline
vajadus ravijärjekorda kandmiseks, kantakse ta ravijärjekorda
ravikindlustuse seaduses ettenähtud
tingimustel ja korras.
§11 . Patsiendi kohustus anda teavet
Patsient peab tervishoiuteenuse osutajale avaldama oma parima
arusaama järgi kõik tervishoiuteenuse
osutamiseks vajalikud asjaolud ja osutama kaasabi, mis võib olla
vajalikuks eelduseks talle
tervishoiuteenuse osutamisel.
§ 12. Patsiendi osalus tervishoiuteenuse osutamisel
Patsient on kohustatud järgima tervishoiuteenuse osutaja antud
ennetustegevus- ja ravijuhiseid ning
osalema raviprotsessis, mille suhtes ta on andnud nõusoleku.
3. peatükk
TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJA TEGEVUS TERVISHOIUTEENUSE
OSUTAMISEKS
1.jagu Patsiendi teavitamine
§ 13 . Patsiendi teavitamise kohustus
(1) Tervishoiuteenust osutav isik on kohustatud patsienti
teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest
ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende
kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse
olemusest ja otstarbest ning tervishoiuteenuse osutamisega
kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest,
teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest ning
muudest olulistest asjaoludest. Patsiendi
soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe
kirjalikult taasesitatavas vormis.
(2) Tervishoiuteenust osutav isik peab andma teavet patsiendile
arusaadaval viisil.
(3) Patsient võib kutsuda teabe saamise juurde oma usaldusisiku.
Patsiendi soovil tuleb käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave edastada tema
usaldusisikule.
(4) Teavitamise kohta peab tervishoiutöötaja tegema kande
tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti.
(5) Patsienti ei pea teavitama, kui ta vajab vältimatut abi ning
puudub aeg ja võimalus teavitamiseks.
Sellisel juhul teavitatakse patsienti esimesel võimalusel.
§ 14. Teabe andmisest keeldumine
(1) Tervishoiuteenust osutav isik ei või käesoleva seaduse
paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud teavet
patsiendile avaldada, kui:
1) patsient keeldub teabe vastuvõtmisest ja sellega ei
kahjustata patsiendi ega teiste isikute õigustatud
huve;
2) teavitamisega võib kaasneda oht patsiendi elule.
(2) Tervishoiuteenust osutav isik peab käesoleva paragrahvi lõikes
1 nimetatud alustel teabe andmisest
keeldumise või selle osalise andmise põhjused märkima
tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel teabe
andmisest keeldumist ei kohaldata, kui
patsiendi tervise seisund on ohtlik kolmandatele isikutele."
§ 15. Alaealise patsiendi teavitamine
(1) Alaealise patsiendi puhul tuleb käesoleva seaduse paragrahvi
13 lõikes 1 nimetatud asjaoludest
teavitada patsiendi seaduslikku esindajat, v.a. 15-18 aastase
alaealise puhul, kui on täidetud käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud tingimused.
(2) 15-18-aastase alaealise puhul teavitatakse käesoleva seaduse
paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud
asjaoludest üksnes alaealist, eeldusel, et ta on võimeline
vastutustundeliselt kaaluma tervishoiuteenuse
osutamisega seotud poolt ja vastuväiteid.
(3) Alla 15-aastast patsienti teavitatakse käesoleva seaduse
paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud
asjaoludest ja tehtud otsustest mõistlikus ulatuses, arvestades
patsiendi arengutaset ja tema võimet
oma tervise seisundist aru saada.
§ 16. Täisealise piiratud teovõimega patsiendi teavitamine.
(1) Kui patsient ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või
muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma
tegudest aru saada või neid juhtida ning pole seetõttu võimeline
tervishoiuteenuse osutamisega seotud
poolt ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma (edaspidi täisealine
piiratud teovõimega patsient),
tuleb käesoleva seaduse paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud
asjaoludest teavitada patsiendi seaduslikku
esindajat või usaldusisikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teavitatakse
patsienti käesoleva seaduse paragrahvi
13 lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja tehtud otsustest mõistlikus
ulatuses, arvestades patsiendi võimet
oma tervise seisundist aru saada.
2.jagu Patsiendi nõusolek
§ 17. Patsiendi nõusolek
(1) Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust
osutada üksnes tema nõusolekul.
(2) Nõusoleku andmise kohta tuleb teha kanne tervishoiuteenuse
osutamist tõendavasse dokumenti.
Tervishoiuteenust osutava isiku nõudmisel peab patsient nõusolekut
tõendama oma allkirjaga.
(3) Kui patsient keeldub nõusoleku andmisest, peab
tervishoiuteenust osutav isik teda teavitama
tervishoiuteenuse mitteosutamise võimalikest tagajärgedest ning
samalaadse tervishoiuteenuse
saamise muudest võimalustest. Nõusoleku andmisest keeldumise ja
teavitamise kohta tehakse kanne
tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti.
Tervishoiuteenust osutava isiku nõudmisel peab
patsient nõusoleku andmisest keeldumist tõendama oma
allkirjaga.
(4) Patsient võib tervishoiuteenuse osutamiseks antud nõusoleku
mõistliku aja jooksul pärast selle
andmist tagasi võtta ja loobuda tervishoiuteenusest.
Tervishoiuteenust osutav isik peab patsienti sellise
otsuse võimalikest tagajärgedest võimaluse korral teavitama. Nõusoleku
tagasivõtmise ja teavitamise
kohta peab tervishoiuteenust osutav isik tegema kande
tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti. Tervishoiuteenust osutava isiku nõudmisel peab
patsient nõusoleku tagasivõtmist tõendama
oma allkirjaga.
§ 18. Alaealise patsiendi nõusolek
(1) Alaealise patsiendi eest annab käesoleva seaduse paragrahvi
17 lõikes 1 nimetatud nõusoleku
tema seaduslik esindaja, v.a. 15-18-aastase alaealise eest, kui
on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes
2 toodud tingimused.
(2) 15-18 aastane alaealine annab käesoleva seaduse paragrahvi
17 lõikes 1 nimetatud nõusoleku
iseseisvalt, eeldusel, et ta on võimeline vastutustundeliselt
kaaluma tervishoiuteenuse osutamisega
seotud poolt ja vastuväiteid.
(3) Alla 15-aastast patsienti kaasatakse otsuse tegemise
protsessi lähtuvalt tema east ja
arengutasemest.
(4) Vähemalt 10-aastase patsiendi puhul tuleb patsiendi arvamus
märkida tervishoiuteenuse osutamist
tõendavasse dokumenti ning seda arvestatakse tervishoiuteenuse
osutamisel sedavõrd, kuivõrd see on
patsiendi huvisid arvestades võimalik.
(5) Kui alaealise patsiendi või tema seadusliku esindaja poolt
antud nõusolek või nõusoleku andmisest
keeldumine kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või
tervishoiuteenuse osutaja seda järgida.
§ 19. Täisealise piiratud teovõimega patsiendi nõusolek.
(1) Täisealise piiratud teovõimega patsiendi eest, annab käesoleva
seaduse paragrahvi 17 lõikes 1
nimetatud nõusoleku tema seaduslik esindaja või usaldusisik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kaasatakse
patsienti otsuse tegemise protsessi
lähtuvalt tema võimest aru saada.
(3) Kui seadusliku esindaja või usaldusisiku poolt antud nõusoleku
andmisest keeldumine kahjustab
ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida.
§ 20. Tervishoiuteenuse osutamine patsiendi nõusolekuta (vältimatu
abi)
(1) Kui patsient on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline
tahet avaldama
(otsusevõimetu patsient) ning tal ei ole seaduslikku esindajat või
usaldusisikut, samuti
juhul, kui tervishoiuteenuse osutamiseks nõusoleku andmiseks õigustatud
isikut ei ole
võimalik kätte saada, on tervishoiuteenuse osutamine lubatud ka
käesoleva seaduse
paragrahvis 17 nimetatud nõusolekuta, kui see on patsiendi
huvides ja vastab tema poolt
varem avaldatud või tema eeldatavale tahtele ja
tervishoiuteenuse viivitamatu osutamata
jätmine oleks ohtlik patsiendi elule või kahjustaks oluliselt
patsiendi tervist (vältimatu abi
osutamine). Patsiendi varem avaldatud või eeldatav tahe tuleb
vastavalt võimalustele
selgitada välja patsiendi omaste kaudu. Patsiendi omakseid tuleb
teavitada patsiendi
tervise seisundist, tervishoiuteenuse osutamisest ja sellega
kaasnevatest ohtudest, kui
see on asjaolude kohaselt võimalik.
(2) Kolmas isik ei või keelata ega takistada patsiendile vältimatu
abi osutamist.
§ 21. Kohtu luba tervishoiuteenuse osutamiseks
(1) Kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamiseks on vajalik
kolmanda isiku nõusolek, kuid nõusoleku
andmiseks õigustatud isikut ei ole, teda ei ole määratud või
kui selline isik ei ole kättesaadav või
keeldub nõusoleku andmisest ja keeldumine kahjustab ilmselt
patsiendi huve, võib patsiendile
tervishoiuteenust osutada kohtu loal.
(2) Kohus annab tervishoiuteenuse osutamiseks loa, kui see vastab
patsiendi varem avaldatud või
eeldatavale tahtele ja patsiendi huvidele. Kohtu luba asendab käesoleva
seaduse paragrahvis 17
nimetatud nõusoleku.
(3) Nõusoleku andmiseks võib avalduse esitada tervishoiuteenust
osutav isik või muu huvitatud isik.
Avalduse läbivaatamine toimub hagita menetluses
tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43-45,
666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 2001,
21, 113; 34, 186; 53, 313) sätestatud
korras.
3.jagu Tervishoiuteenuse osutamine
§ 22. Tervishoiutöötajate tutvustamine patsiendile
Patsiendile tuleb tutvustada tervishoiutöötajaid, kes on seotud
tema läbivaatuse, diagnoosimise, ravi ja
hooldusega ning ennetustegevusega.
§ 23. Õigus teisesele arvamusele
(1) Patsiendil on õigus saada teisest arvamust oma tervise
seisundist.
(2) Teisene arvamus on asjakohase eriarsti terviseuuringutega tõendatud
esimesest arvamusest
sõltumatu arvamus diagnoosi õigsusest, ravimi või
tervishoiuteenuse vajalikkusest, alternatiividest,
oodatavast mõjust ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud
riskidest.
(3) Teisese arvamuse saamiseks esitab patsient kirjaliku taotluse
talle tervishoiuteenust osutavale
isikule. Kui patsiendi asemel on tervishoiuteenuse osutamiseks nõusoleku
andmiseks õigustatud
kolmas isik, võib see isik esitada ka taotluse teisese arvamuse
saamiseks. Teisese arvamuse
saamiseks talle tervishoiuteenust osutanud isiku poole pöördumise
tähtaeg on 5 aastat
tervishoiuteenuse osutamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse saanud
tervishoiuteenuse osutaja kontrollib, kas
patsiendile on antud piisavalt teavet tema tervise seisundist ja
kas osutatud tervishoiuteenus on olnud
kvaliteetne, küllaldane ja asjakohane ning annab patsiendile
selgituse. Kontrolli tulemused ja antud
selgitus märgitakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti, mida patsient tõendab oma
allkirjaga.
(5) Kui patsient pärast selgituse saamist nõuab endiselt
teisest arvamust, annab käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud taotluse saanud arst saatekirja
tervishoiuteenuse teise osutaja juurde.
(6) Tervishoiuteenuse esmane osutaja annab patsiendile kaasa kõik
temale tervishoiuteenuse
osutamist kajastavad dokumendid või nende koopiad või edastab
digitaalselt tervishoiuteenuse teisele
osutajale. Patsient vastutab temale antud dokumentide säilimise
eest.
§ 24. Patsiendi teavitamine tervishoiuteenuse osutamise lõppemisel
või
haiglast
väljakirjutamisel
(1) Kui tervishoiuteenust osutav isik lõpetab tervishoiuteenuse
osutamise, on ta kohustatud andma
patsiendile vajalikud juhised edasise ravi ja ennetustegevuse
kohta. Juhiste andmisest tehakse kanne
tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti.
(2) Patsiendi soovil esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud juhised talle kirjalikult.
§ 25. Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimine
(1) Tervishoiuteenust osutav isik on kohustatud dokumenteerima
tervishoiuteenuse osutamise
käesolevas seaduses ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
(RT I 2001, 50, 284) paragrahvi 56
lõike 1 punktis 5 sätestatud korras.
(2) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid peavad
sisaldama kõiki olulisi asjaolusid,
eelkõige andmeid patsiendi kaebuste, kasutatud ennetus-,
diagnoosimis- või ravimeetodite kasutamise
ja selle tulemuste kohta.
(3) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid täidetakse
viisil, mis välistab võimaluse
andmete hilisemaks muutmiseks, kustutamiseks või lisamiseks.
(4) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid ei tohi
olla kõrvalistele isikutele
kättesaadavad.
§ 26. Tervishoiuteenuse osutamist tõendavatest dokumentidest
teabe saamine
(1) Patsiendil on õigus tutvuda kõigi tema kohta koostatud
tervishoiuteenuse osutamist tõendavate
dokumentidega.
(2) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis sisalduvat
teavet võib tervishoiuteenuse
osutamisega mitteseotud isikule edastada üksnes patsiendi nõusolekul,
kui seaduses pole sätestatud
teisiti. Patsiendi nõusolek peab olema kirjalik. Nõusolekus märgitakse
teabe avaldamise kuupäev,
teabe saaja nimi ja teabe sisu.
(3) Patsiendil ei ole õigust nõuda tervishoiuteenuse osutamist
tõendavas dokumendis tema kohta käiva
teabe koostamise, kirjeldamise, kasutamise, uurimise ja
uurimistulemuste kasutamise eest tasu.
(4) Patsiendil on õigus nõuda koopiat, väljatrükki või
elektroonilist koopiat tema kohta käivatest
tervishoiuteenuse osutamist tõendavatest dokumentidest.
(5) Patsiendil on õigus nõuda tema kohta käivatest
tervishoiuteenuse osutamist tõendavatest
dokumentidest tervishoiuteenust osutava isiku poolt
allkirjastatud kirjalikku kokkuvõtet. Kokkuvõte
tuleb koostada viisil ja sõnastuses, mis on arusaadav
meditsiinialase ettevalmistuseta isikule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2, 4 ja 5 ei kohaldata, kui
on olemas põhjendatud oht, et
teavitamine kahjustaks oluliselt patsiendi tervist.
(7) Patsiendil on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt täienduste
või täpsustuste tegemist tema
isiku- või temale tervishoiuteenuse osutamist kajastavatesse
andmetesse, kui need on ebatäpsed,
mittetäielikud, mitmetähenduslikud või vananenud.
§ 27. Patsiendi isikuandmete ja identifitseerimist võimaldavate
andmete kaitse
Patsiendi elundid ja koed koos seda identifitseerida võimaldavate
andmetega peavad olema kõrvaliste
isikute eest kaitstud.
§ 28. Teabe salastatus
(1) Teavet patsiendi tervise seisundi, diagnoosi, prognoosi ja
ravi ning hoolduse kohta ning muud
isiklikku laadi teavet võib avaldada ja väljastada üksnes
isikule, kes on seotud patsiendile
tervishoiuteenuse osutamisega. Teabe väljastamine on keelatud ka
pärast patsiendi surma, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet võib
isikule, kes ei ole seotud patsiendile
tervishoiuteenuse osutamisega, väljastada ainult patsiendi
allkirjaga tõendatud nõusolekul. Teabe
ulatuse ja saaja kohta tuleb teha kanne tervishoiuteenuse
osutamist tõendavasse dokumenti.
(3) Alaealise patsiendi või patsiendi eest, kes ei suuda
vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu
psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid
juhtida, on käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud nõusoleku andmiseks õigustatud patsiendi seaduslik
esindaja.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet patsiendi
kohta võib väljastada patsiendi või tema
seadusliku esindaja loata üksnes seaduses ettenähtud juhtudel.
Teabe väljastaja teeb kande teabe
ulatuse ja saaja kohta tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti, mida ta tõendab oma
allkirjaga.
(5) Patsienti identifitseerivate fotode, filmide ja kõne
helisalvestiste tegemine on keelatud, välja
arvatud juhul, kui patsient või käesoleva paragrahvi lõikes 3
nimetatud isik annab selleks nõusoleku.
(6) Isik, kes oma tööülesannete tõttu või seaduse alusel on
saanud teavet patsiendi tervise seisundi,
diagnoosi, ravi ja prognoosi, isikuandmete või muude
identifitseerivate andmete kohta, on kohustatud
hoidma saadud teavet saladuses. Teabe edastamine või avaldamine
on lubatud üksnes seaduses
sätestatud juhtudel.
§ 29. Üldtunnustamata ennetus-, läbivaatus- või ravimeetodi
kasutamine
(1) Üldtunnustamata ennetus-, läbivaatus- või ravimeetodit võib
tervishoiuteenuse osutamisel kasutada
üksnes eetikakomitee eelneval loal ja juhul, kui
traditsioonilised meetodid puuduvad või need ei ole
taganud edu.
(2) Eetikakomitee loa andmise menetlus toimub kooskõlas
haldusmenetluse seadusega (RT I 2001, 58,
354) .
(3) Kui tervishoiuteenuse osutamisel soovitakse kasutada seni
tunnustamata ennetus-, läbivaatus- või
ravimeetodit, tuleb patsienti kirjalikult teavitada meetodi
olemusest ja selle kasutamisega seonduvatest
võimalikest ohtudest.
(4) Üldtunnustamata ennetus-, läbivaatus- või ravimeetodit võib
kasutada üksnes patsiendi nõusolekul.
Nõusolek peab olema kirjalikus vormis, see tuleb lisada
tervishoiuteenuse osutamist tõendavale
dokumendile. Muus osas kohaldatakse nõusoleku andmisele käesoleva
seaduse paragrahve 17-21.
4. peatükk
TEADUSUURING JA KLIINILINE ÕPPETÖÖ
§ 30. Teadusuuring
Teadusuuring selle seaduse mõistes on inimesel tehtav
arstiteaduslik või bioloogiline uuring eesmärgiga
saada uut teavet, mis on kasutatav arstiteaduse valdkonnas.
§ 31. Teadusuuringule esitatavad nõuded
(1) Teadusuuringu võib läbi viia üksnes juhul, kui:
1) teadusuuringule ei ole võrdväärset alternatiivi ning on
oodata, et teadusuuring annab ühiskonnale ja
arstiteadusele uut teavet;
2) isikut on teavitatud käesoleva seaduse paragrahvis 33
nimetatud asjaoludest ja ta on andnud
kirjaliku nõusoleku teadusuuringus osalemiseks;
3) teadusuuringus osalemise risk on tasakaalustatud
teadusuuringust tuleneva võimaliku kasuga;
4) teadusuuringu kavale on andnud kirjaliku kooskõlastuse
teadusuuringute eetikakomitee;
5) isikut on teavitatud tema õigustest ja käesoleva seadusega
ettenähtud kaitseabinõudest;
6) teadusuuringut viivad läbi asjatundjad.
(2) Teadusuuringu korraldaja peab Eestis elavate isikute
kaasamiseks väljaspool Eestit tehtavasse
teadusuuringusse teavitama kirjalikult eetikakomiteed.
(3) Teadusuuringu korraldaja peab nimetama isikud, kes vastutavad
teadusuuringu nõuetekohase
läbiviimise eest.
§ 32. Teadusuuringute eetikakomitee
(1) Teadusuuringute eetikakomiteed (edaspidi eetikakomiteed) on
alaliselt tegutsevad komiteed, mis
moodustatakse Tartu Ülikooli ning Eksperimentaalse ja Kliinilise
Meditsiini Instituudi juurde.
(2) Eetikakomiteed moodustatakse eriala asjatundjatest ja
avalikkuse esindajatest. Eetikakomitee on
11 liikmeline, liikmete volituste tähtajaga 4 aastat.
(3) Eetikakomitee liige peab olema teovõimeline Eesti Vabariigi
kodanik, kes omab alalist elukohta
Eestis. Eetikakomitee liige peab olema oma valdkonna tunnustatud
esindaja, kellel on eetikakomitee
liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja laitmatu
reputatsioon ning kes on oma otsustes
sõltumatu.
(4) Eetikakomiteed lähtuvad oma tegevuses üldtunnustatud
bioeetika põhimõtetest, rahvusvaheliste
organisatsioonide inimõigusi ja meedikobioloogilist tegevust käsitlevatest
dokumentidest ja muudest
asjakohastest eeskirjadest ning Eesti Vabariigi seadustest.
(5) Eetikakomiteede moodustamise ja töökorralduse alused,
teadusuuringu hindamise
tasu määra ja kooskõlastuse saamiseks esitatavate andmete
loetelu kehtestab
sotsiaalminister määrusega.
§ 33. Teadusuuringus osaleja teavitamine
(1) Enne nõusoleku võtmist teadusuuringus osalemiseks peab
teadusuuringu eest vastutav isik
teadusuuringus osaleda soovivale isikule:
1) selgitama teadusuuringu sisu ja eesmärke ning andma üksikasjalikku
teavet teadusuuringu
läbiviimisest.
2) selgitama teadusuuringust oodatavat kasu ja teadusuuringus
osalemisega seotud võimalikke riske;
3) selgitama isiku õigust teadusuuringus osalemisest keelduda ja
osalemine igal ajal katkestada;
4) andma teavet teadusuuringus osalemise tõttu tervisele
tekitatud kahju ja kulutuste kompenseerimise
alustest ja tingimustest.
(2) Teadusuuringu eest vastutav isik peab uuringus osalejat
teavitama uuringu kestel ilmnenud
asjaoludest, mis võivad mõjutada uuringus osaleja soovi
uuringus osalemiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ja
kontaktandmed täiendava teabe saamiseks
tuleb teadusuuringus osalevale isikule esitada kirjalikult.
Teadusuuringu eest vastutav isik tõendab
teabe õigsust oma allkirjaga.
§ 34. Nõusolek teadusuuringus osalemiseks
(1) Isiku teadusuuringusse kaasamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.
Nõusolek on kehtiv üksnes
juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse paragrahvis 33 sätestatud
teavitamise nõuded.
(2) Isik võib nõusoleku igal ajal vabalt tagasi võtta ja
osalemise teadusuuringus katkestada.
§ 35. Alaealise kaasamine teadusuuringusse
(1) Alaealise võib teadusuuringusse kaasata üksnes juhul, kui täiskasvanul
võrdväärselt tulemuslikku
uuringut ei ole võimalik teha ja teadusuuring toob alaealise
tervisele tuntavat ja otsest kasu või
teadusuuringu tulemused on kasulikud teistele samasse vanuserühma
kuuluvatele isikutele.
(2) Alaealise teadusuuringusse kaasamise korral teavitatakse käesoleva
seaduse paragrahvis 33
nimetatud asjaoludest alaealist ja käesoleva seaduse paragrahvi
15 lõikes 1 nimetatud isikut.
(3) Alaealise teadusuuringusse kaasamise korral kohaldatakse
vajaliku nõusoleku andmisel vastavalt
käesoleva seaduse paragrahvi 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
Alaealist võib teadusuuringusse kaasata
üksnes juhul, kui alaealine pole vastu.
§ 36. Raseda või imetava naise kaasamine teadusuuringusse
Raseda või imetava naise võib teadusuuringusse kaasata üksnes
juhul, kui on tõenäoline, et
teadusuuring toob raseda, imetava naise, loote, vastsündinu või
rinnast võõrutamata lapse tervisele
tuntavat ja otsest kasu või kui teadusuuringu tulemused on
kasulikud samasse isikuterühma
kuuluvatele isikutele, sealhulgas loodetele, vastsündinutele ja
rinnast võõrutamata lastele ning seetõttu
on raseda või imetava naise kaasamine teadusuuringu läbiviimiseks
hädavajalik.
§ 37. Isiku kaasamine teadusuuringusse erijuhtudel
(1) Isiku, kes ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või
muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma
tegudest aru saada või neid juhtida või otsusevõimetu isiku võib
teadusuuringusse kaasata üksnes
juhul, kui on tõenäoline, et teadusuuring toob isiku tervisele
tuntavat ja otsest kasu või kui
teadusuuringu tulemused on kasulikud samasse isikuterühma
kuuluvatele isikutele ja seetõttu on isiku
kaasamine teadusuuringu läbiviimiseks hädavajalik.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute
teadusuuringusse kaasamise korral teavitatakse
käesoleva seaduse paragrahvis 33 nimetatud asjaoludest patsiendi
seaduslikku esindajat või
usaldusisikut.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute
teadusuuringusse kaasamiseks nõusoleku
andmiseks on õigustatud uuritava isiku seaduslik esindaja või
usaldusisik, võimaluse korral kuulatakse
ära uuringusse kaasatava isiku arvamus. Käesoleva paragrahvi lõikes
1 nimetatud isikut võib
teadusuuringusse kaasata üksnes juhul, kui ta pole vastu.
§ 38. Patsiendi kaasamine kliinilisse õppetöösse
(1) Patsiendi kaasamine kliinilisse õppetöösse on lubatud
tervishoiuasutuses, mis on seaduses
kehtestatud korras tunnistatud arsti- ja õekoolituse
baasasutuseks.
(2) Patsienti võib kliinilisse õppetöösse kaasata tema nõusolekul.
Alaealise patsiendi kliinilisse
õppetöösse kaasamiseks vajaliku nõusoleku andmisele
kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvi 18
lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Patsiendi eest, kes ei suuda
vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu
psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid
juhtida või otsusevõimetu patsiendi eest
on kliinilisse õppetöösse kaasamiseks nõusoleku andmiseks õigustatud
patsiendi seaduslik esindaja või
usaldusisik
(3) Patsiendil on õigus keelduda kliinilises õppetöös
osalemisest. Keeldumise õigusest tuleb patsienti
või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikut teavitada
enne temalt käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud nõusoleku küsimist.
5. peatükk
TERVISHOIUTEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD VAIDLUSTE LAHENDAMINE
§ 39. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud kaebus
(1) Tervishoiuteenusega rahulolematu patsient võib pöörduda
kaebusega temale tervishoiuteenust
osutava isiku või käesoleva seaduse paragrahv 41 alusel
Tervishoiuameti juurde moodustatud
tervishoiuteenuste kvaliteedikomisjoni poole. See ei välista ega
piira patsiendi õigust pöörduda
tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud vaidlusega kohtusse.
(2)Kaebusega tervishoiuteenust osutava isiku või
tervishoiuteenuste kvaliteedikomisjoni poole
pöördumise tähtaeg on viis aastat tervishoiuteenuse
osutamisest.
(3)Alaealise patsiendi nimel võib kaebuse esitada käesoleva
seaduse paragrahvi 18 lõikes 1 nimetatud
isik. Täisealise piiratud teovõimega patsiendi eest või
otsusevõimetu patsiendi nimel võib kaebuse
esitada patsiendi seaduslik esindaja või käesoleva seaduse
paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud isik.
(4)Kaebus esitatakse kirjalikult. Kui kaebus esitatakse
patsiendile vahetult tervishoiuteenust osutavale
tervishoiutöötajale, võib kaebuse esitada ka suuliselt;
sellisel juhul peab tervishoiutöötaja tegema
kaebuse esitamise ja selle sisu kohta tervishoiuteenuse osutamist
tõendavasse dokumenti.
§ 40. Kaebuse lahendamine tervishoiuteenust osutava isiku poolt
(1) Tervishoiuteenust osutav isik, kellele kaebus on esitatud, on
kohustatud kaebuse viivitamatult läbi
vaatama. Kui kaebus on põhjendatud, tuleb viivitamatult võtta
meetmed, mis on vajalikud patsiendi
rahulolematuse põhjuse kõrvaldamiseks.
(2) Kaebuse lahendamiseks võetud meetmetest või kaebuse
rahuldamata jätmisest ning selle
põhjustest tuleb hiljemalt 10 päeva jooksul kaebuse esitamisest
teatada patsiendile ja kaebuse esitanud
isikule. Kaebuse lahendamiseks võetud meetmete või kaebuse
rahuldamata jätmise ja selle põhjuste
kohta tehakse kanne tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti.
(3) Sotsiaalminister võib määrata tingimused, millele vastav
tervishoiuteenuse osutaja peab
moodustama patsientide kaebuste läbivaatamiseks pädeva