Estonia
Patsiendiseadus- eelnõu

<http://www.riigikogu.ee/ems/index.html> 1009 SE II-1

PATSIENDISEADUS

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab patsiendi ja temale tervishoiuteenust osutava isiku õigused ja kohustused
ning reguleerib tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud vaidluste lahendamise korda.

(2) Käesoleva seadusega reguleeritakse ka teadusuuringu korraldamist ja patsiendi kaasamist
kliinilisse õppetöösse.

§ 2. Patsient

Patsient on käesoleva seaduse tähenduses isik, kes on pöördunud või kelle nimel on pöördutud
tervishoiuteenuse saamiseks või kellele osutatakse tervishoiuteenust.

§ 3. Patsiendi usaldusisik

(1) Patsiendi usaldusisik (edaspidi usaldusisik) on isiku poolt nimetatud täisealine teovõimeline isik,
kellele käesolevas seaduses sätestatud juhtudel laienevad patsiendiga võrdsed õigused. Usaldusisiku
võib endale nimetada üksnes teovõimeline patsient.

(2) Usaldusisiku nimi, elukoht ja sidevahendite numbrid tuleb märkida tervishoiuteenuse osutamist
tõendavasse dokumenti, millele usaldusisiku määraja annab oma allkirja. Usaldusisik kinnitab oma
nõusolekut allkirjaga tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis.

(3) Isikul, kes on nimetanud endale usaldusisiku on õigus usaldusisikut vahetada või usaldusisikust
loobuda. Nimetatud toimingu korral tehakse märge tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti, mida usaldusisiku nimetaja kinnitab oma allkirjaga.

(4) Kui patsient pole usaldusisikut nimetanud, on patsiendi usaldusisiku õigused patsiendi omaksel.
Patsiendi omaksed on käesoleva seaduse tähenduses järgmised täisealised isikud: patsiendi abikaasa,
vanemad, lapsed, õed ja vennad. Omasteks võib lugeda ka muid patsiendile lähedasi isikuid, kui see
tuleneb patsiendi elukorraldusest.

§ 4. Patsiendi ja usaldusisiku isikuandmete kaitse.

(1) Patsiendi isikuandmete ja usaldusisiku isikuandmete töötlemine toimub vastavalt isikuandmete
kaitse seadusele ( RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833; 2000, 50, 317; 92, 597; 104, 685; 2001,
50, 283; 2002, 61, 375; 63, 387).

(2) Surnud isiku isikuandmed peavad olema kaitstud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
tingimustel ning neid võib avaldada üksnes seaduses sätestatud tingimusel ja juhtudel.

2. peatükk

PATSIENDI ÕIGUSED TERVISHOIUTEENUSELE JA KOHUSTUSED

§ 5. Õigus tervishoiuteenuse kättesaadavusele

Riik tagab tervishoiuteenuse kättesaadavuse seaduses sätestatud korras.

§ 6. Tervishoiuteenust vajavate isikute võrdne kohtlemine

Sarnastel eeldustel tuleb tervishoiuteenust vajavaid isikuid kohelda võrdselt.

§ 7. Õigus privaatsusele tervishoiuteenuse osutamisel.

(1)Tervishoiuteenuse osutamisel austatakse patsiendi privaatsust.

(2)Tervishoiuteenuseid osutatakse vaid nende isikute juuresolekul, kelle osalemine selleks on otseselt
vajalik. Kõrvaliste isikute juuresviibimine on lubatud vaid patsiendi nõusolekul.

§ 8. Õigus valida tervishoiuteenuse osutajat

Patsiendil on õigus vabalt valida ja vahetada tervishoiuteenuse osutajat. Seadusega nähakse ette valiku
ja vahetamise tingimused ning kord.

§ 9. Õigus kvaliteetsele tervishoiuteenusele

(1) Patsiendil on õigus saada kvaliteetset tervishoiuteenust.

(2) Tervishoiuteenus on kvaliteetne, kui see vastab arstiteaduse üldisele tasemele ja heale kliinilisele
praktikale Eestis tervishoiuteenuse osutamise ajal ning osutatakse heal professionaalsel tasemel.

§ 10. Tervishoiuteenuse osutamise kohustus

(1) Tervishoiuteenust osutatakse patsiendi tervise seisundist lähtudes.

(2) Kui patsient ei vaja vältimatut abi ega kiirabi, on tervishoiuteenust osutav isik kohustatud välja
selgitama vajadused ja võimalused patsiendi tervise seisundile kohase tervishoiuteenuse osutamiseks
ning teavitama sellest patsienti.

(3) Kui patsiendi seisund on eluohtlik või kui tervishoiuteenuse osutamisega viivitamine võib patsiendi
tervist oluliselt kahjustada, on tervishoiutöötaja kohustatud osutama patsiendile vältimatut abi või
tegema kõik võimaliku sellise abi koheseks osutamiseks.

(4) Kui patsiendi seisund ei ole eluohtlik, kuid patsiendile ei ole võimalik osutada tema tervise
seisundile kohast tervishoiuteenust, sest tervishoiuteenust osutav isik ei oma selleks õigust või puudub
tal pädevus või vajalikud vahendid, on tervishoiuteenust osutav isik kohustatud patsiendi suunama tema
tervise seisundile kohase tervishoiuteenuse saamiseks sobiva isiku juurde.

(5) Kui patsiendile pole koheselt võimalik tervishoiuteenust osutada ning tal on tõendatud meditsiiniline
vajadus ravijärjekorda kandmiseks, kantakse ta ravijärjekorda ravikindlustuse seaduses ettenähtud
tingimustel ja korras.

§11 . Patsiendi kohustus anda teavet

Patsient peab tervishoiuteenuse osutajale avaldama oma parima arusaama järgi kõik tervishoiuteenuse
osutamiseks vajalikud asjaolud ja osutama kaasabi, mis võib olla vajalikuks eelduseks talle
tervishoiuteenuse osutamisel.

§ 12. Patsiendi osalus tervishoiuteenuse osutamisel

Patsient on kohustatud järgima tervishoiuteenuse osutaja antud ennetustegevus- ja ravijuhiseid ning
osalema raviprotsessis, mille suhtes ta on andnud nõusoleku.

3. peatükk

TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJA TEGEVUS TERVISHOIUTEENUSE
OSUTAMISEKS

1.jagu Patsiendi teavitamine

§ 13 . Patsiendi teavitamise kohustus

(1) Tervishoiuteenust osutav isik on kohustatud patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest
ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiuteenuse
olemusest ja otstarbest ning tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest,
teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest ning muudest olulistest asjaoludest. Patsiendi
soovil peab tervishoiuteenuse osutaja esitama nimetatud teabe kirjalikult taasesitatavas vormis.

(2) Tervishoiuteenust osutav isik peab andma teavet patsiendile arusaadaval viisil.

(3) Patsient võib kutsuda teabe saamise juurde oma usaldusisiku. Patsiendi soovil tuleb käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave edastada tema usaldusisikule.

(4) Teavitamise kohta peab tervishoiutöötaja tegema kande tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti.

(5) Patsienti ei pea teavitama, kui ta vajab vältimatut abi ning puudub aeg ja võimalus teavitamiseks.
Sellisel juhul teavitatakse patsienti esimesel võimalusel.

§ 14. Teabe andmisest keeldumine

(1) Tervishoiuteenust osutav isik ei või käesoleva seaduse paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud teavet
patsiendile avaldada, kui:

1) patsient keeldub teabe vastuvõtmisest ja sellega ei kahjustata patsiendi ega teiste isikute õigustatud
huve;

2) teavitamisega võib kaasneda oht patsiendi elule.

(2) Tervishoiuteenust osutav isik peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel teabe andmisest
keeldumise või selle osalise andmise põhjused märkima tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel teabe andmisest keeldumist ei kohaldata, kui
patsiendi tervise seisund on ohtlik kolmandatele isikutele."

§ 15. Alaealise patsiendi teavitamine

(1) Alaealise patsiendi puhul tuleb käesoleva seaduse paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud asjaoludest
teavitada patsiendi seaduslikku esindajat, v.a. 15-18 aastase alaealise puhul, kui on täidetud käesoleva
paragrahvi lõikes 2 toodud tingimused.

(2) 15-18-aastase alaealise puhul teavitatakse käesoleva seaduse paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud
asjaoludest üksnes alaealist, eeldusel, et ta on võimeline vastutustundeliselt kaaluma tervishoiuteenuse
osutamisega seotud poolt ja vastuväiteid.

(3) Alla 15-aastast patsienti teavitatakse käesoleva seaduse paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud
asjaoludest ja tehtud otsustest mõistlikus ulatuses, arvestades patsiendi arengutaset ja tema võimet
oma tervise seisundist aru saada.

§ 16. Täisealise piiratud teovõimega patsiendi teavitamine.

(1) Kui patsient ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma
tegudest aru saada või neid juhtida ning pole seetõttu võimeline tervishoiuteenuse osutamisega seotud
poolt ja vastuväiteid vastutustundeliselt kaaluma (edaspidi täisealine piiratud teovõimega patsient),
tuleb käesoleva seaduse paragrahvi 13 lõikes 1 nimetatud asjaoludest teavitada patsiendi seaduslikku
esindajat või usaldusisikut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teavitatakse patsienti käesoleva seaduse paragrahvi
13 lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja tehtud otsustest mõistlikus ulatuses, arvestades patsiendi võimet
oma tervise seisundist aru saada.

2.jagu Patsiendi nõusolek

§ 17. Patsiendi nõusolek

(1) Patsiendi võib läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada üksnes tema nõusolekul.

(2) Nõusoleku andmise kohta tuleb teha kanne tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti.
Tervishoiuteenust osutava isiku nõudmisel peab patsient nõusolekut tõendama oma allkirjaga.

(3) Kui patsient keeldub nõusoleku andmisest, peab tervishoiuteenust osutav isik teda teavitama
tervishoiuteenuse mitteosutamise võimalikest tagajärgedest ning samalaadse tervishoiuteenuse
saamise muudest võimalustest. Nõusoleku andmisest keeldumise ja teavitamise kohta tehakse kanne
tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti. Tervishoiuteenust osutava isiku nõudmisel peab
patsient nõusoleku andmisest keeldumist tõendama oma allkirjaga.

(4) Patsient võib tervishoiuteenuse osutamiseks antud nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle
andmist tagasi võtta ja loobuda tervishoiuteenusest. Tervishoiuteenust osutav isik peab patsienti sellise
otsuse võimalikest tagajärgedest võimaluse korral teavitama. Nõusoleku tagasivõtmise ja teavitamise
kohta peab tervishoiuteenust osutav isik tegema kande tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse
dokumenti. Tervishoiuteenust osutava isiku nõudmisel peab patsient nõusoleku tagasivõtmist tõendama
oma allkirjaga.

§ 18. Alaealise patsiendi nõusolek

(1) Alaealise patsiendi eest annab käesoleva seaduse paragrahvi 17 lõikes 1 nimetatud nõusoleku
tema seaduslik esindaja, v.a. 15-18-aastase alaealise eest, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes
2 toodud tingimused.

(2) 15-18 aastane alaealine annab käesoleva seaduse paragrahvi 17 lõikes 1 nimetatud nõusoleku
iseseisvalt, eeldusel, et ta on võimeline vastutustundeliselt kaaluma tervishoiuteenuse osutamisega
seotud poolt ja vastuväiteid.

(3) Alla 15-aastast patsienti kaasatakse otsuse tegemise protsessi lähtuvalt tema east ja
arengutasemest.

(4) Vähemalt 10-aastase patsiendi puhul tuleb patsiendi arvamus märkida tervishoiuteenuse osutamist
tõendavasse dokumenti ning seda arvestatakse tervishoiuteenuse osutamisel sedavõrd, kuivõrd see on
patsiendi huvisid arvestades võimalik.

(5) Kui alaealise patsiendi või tema seadusliku esindaja poolt antud nõusolek või nõusoleku andmisest
keeldumine kahjustab ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida.

§ 19. Täisealise piiratud teovõimega patsiendi nõusolek.

(1) Täisealise piiratud teovõimega patsiendi eest, annab käesoleva seaduse paragrahvi 17 lõikes 1
nimetatud nõusoleku tema seaduslik esindaja või usaldusisik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul kaasatakse patsienti otsuse tegemise protsessi
lähtuvalt tema võimest aru saada.

(3) Kui seadusliku esindaja või usaldusisiku poolt antud nõusoleku andmisest keeldumine kahjustab
ilmselt patsiendi huve, ei või tervishoiuteenuse osutaja seda järgida.

§ 20. Tervishoiuteenuse osutamine patsiendi nõusolekuta (vältimatu abi)

(1) Kui patsient on teadvuseta või ei ole muul põhjusel võimeline tahet avaldama
(otsusevõimetu patsient) ning tal ei ole seaduslikku esindajat või usaldusisikut, samuti
juhul, kui tervishoiuteenuse osutamiseks nõusoleku andmiseks õigustatud isikut ei ole
võimalik kätte saada, on tervishoiuteenuse osutamine lubatud ka käesoleva seaduse
paragrahvis 17 nimetatud nõusolekuta, kui see on patsiendi huvides ja vastab tema poolt
varem avaldatud või tema eeldatavale tahtele ja tervishoiuteenuse viivitamatu osutamata
jätmine oleks ohtlik patsiendi elule või kahjustaks oluliselt patsiendi tervist (vältimatu abi
osutamine). Patsiendi varem avaldatud või eeldatav tahe tuleb vastavalt võimalustele
selgitada välja patsiendi omaste kaudu. Patsiendi omakseid tuleb teavitada patsiendi
tervise seisundist, tervishoiuteenuse osutamisest ja sellega kaasnevatest ohtudest, kui
see on asjaolude kohaselt võimalik.

(2) Kolmas isik ei või keelata ega takistada patsiendile vältimatu abi osutamist.

§ 21. Kohtu luba tervishoiuteenuse osutamiseks

(1) Kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamiseks on vajalik kolmanda isiku nõusolek, kuid nõusoleku
andmiseks õigustatud isikut ei ole, teda ei ole määratud või kui selline isik ei ole kättesaadav või
keeldub nõusoleku andmisest ja keeldumine kahjustab ilmselt patsiendi huve, võib patsiendile
tervishoiuteenust osutada kohtu loal.

(2) Kohus annab tervishoiuteenuse osutamiseks loa, kui see vastab patsiendi varem avaldatud või
eeldatavale tahtele ja patsiendi huvidele. Kohtu luba asendab käesoleva seaduse paragrahvis 17
nimetatud nõusoleku.

(3) Nõusoleku andmiseks võib avalduse esitada tervishoiuteenust osutav isik või muu huvitatud isik.
Avalduse läbivaatamine toimub hagita menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43-45,
666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 2001, 21, 113; 34, 186; 53, 313) sätestatud
korras.

3.jagu Tervishoiuteenuse osutamine

§ 22. Tervishoiutöötajate tutvustamine patsiendile

Patsiendile tuleb tutvustada tervishoiutöötajaid, kes on seotud tema läbivaatuse, diagnoosimise, ravi ja
hooldusega ning ennetustegevusega.

§ 23. Õigus teisesele arvamusele

(1) Patsiendil on õigus saada teisest arvamust oma tervise seisundist.

(2) Teisene arvamus on asjakohase eriarsti terviseuuringutega tõendatud esimesest arvamusest
sõltumatu arvamus diagnoosi õigsusest, ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkusest, alternatiividest,
oodatavast mõjust ning tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskidest.

(3) Teisese arvamuse saamiseks esitab patsient kirjaliku taotluse talle tervishoiuteenust osutavale
isikule. Kui patsiendi asemel on tervishoiuteenuse osutamiseks nõusoleku andmiseks õigustatud
kolmas isik, võib see isik esitada ka taotluse teisese arvamuse saamiseks. Teisese arvamuse
saamiseks talle tervishoiuteenust osutanud isiku poole pöördumise tähtaeg on 5 aastat
tervishoiuteenuse osutamisest.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse saanud tervishoiuteenuse osutaja kontrollib, kas
patsiendile on antud piisavalt teavet tema tervise seisundist ja kas osutatud tervishoiuteenus on olnud
kvaliteetne, küllaldane ja asjakohane ning annab patsiendile selgituse. Kontrolli tulemused ja antud
selgitus märgitakse tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mida patsient tõendab oma
allkirjaga.

(5) Kui patsient pärast selgituse saamist nõuab endiselt teisest arvamust, annab käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud taotluse saanud arst saatekirja tervishoiuteenuse teise osutaja juurde.

(6) Tervishoiuteenuse esmane osutaja annab patsiendile kaasa kõik temale tervishoiuteenuse
osutamist kajastavad dokumendid või nende koopiad või edastab digitaalselt tervishoiuteenuse teisele
osutajale. Patsient vastutab temale antud dokumentide säilimise eest.

§ 24. Patsiendi teavitamine tervishoiuteenuse osutamise lõppemisel või
haiglast

väljakirjutamisel

(1) Kui tervishoiuteenust osutav isik lõpetab tervishoiuteenuse osutamise, on ta kohustatud andma
patsiendile vajalikud juhised edasise ravi ja ennetustegevuse kohta. Juhiste andmisest tehakse kanne
tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti.

(2) Patsiendi soovil esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhised talle kirjalikult.

§ 25. Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimine

(1) Tervishoiuteenust osutav isik on kohustatud dokumenteerima tervishoiuteenuse osutamise
käesolevas seaduses ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284) paragrahvi 56
lõike 1 punktis 5 sätestatud korras.

(2) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid peavad sisaldama kõiki olulisi asjaolusid,
eelkõige andmeid patsiendi kaebuste, kasutatud ennetus-, diagnoosimis- või ravimeetodite kasutamise
ja selle tulemuste kohta.

(3) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid täidetakse viisil, mis välistab võimaluse
andmete hilisemaks muutmiseks, kustutamiseks või lisamiseks.

(4) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavad dokumendid ei tohi olla kõrvalistele isikutele
kättesaadavad.

§ 26. Tervishoiuteenuse osutamist tõendavatest dokumentidest teabe saamine

(1) Patsiendil on õigus tutvuda kõigi tema kohta koostatud tervishoiuteenuse osutamist tõendavate
dokumentidega.

(2) Tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis sisalduvat teavet võib tervishoiuteenuse
osutamisega mitteseotud isikule edastada üksnes patsiendi nõusolekul, kui seaduses pole sätestatud
teisiti. Patsiendi nõusolek peab olema kirjalik. Nõusolekus märgitakse teabe avaldamise kuupäev,
teabe saaja nimi ja teabe sisu.

(3) Patsiendil ei ole õigust nõuda tervishoiuteenuse osutamist tõendavas dokumendis tema kohta käiva
teabe koostamise, kirjeldamise, kasutamise, uurimise ja uurimistulemuste kasutamise eest tasu.

(4) Patsiendil on õigus nõuda koopiat, väljatrükki või elektroonilist koopiat tema kohta käivatest
tervishoiuteenuse osutamist tõendavatest dokumentidest.

(5) Patsiendil on õigus nõuda tema kohta käivatest tervishoiuteenuse osutamist tõendavatest
dokumentidest tervishoiuteenust osutava isiku poolt allkirjastatud kirjalikku kokkuvõtet. Kokkuvõte
tuleb koostada viisil ja sõnastuses, mis on arusaadav meditsiinialase ettevalmistuseta isikule.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 2, 4 ja 5 ei kohaldata, kui on olemas põhjendatud oht, et
teavitamine kahjustaks oluliselt patsiendi tervist.

(7) Patsiendil on õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt täienduste või täpsustuste tegemist tema
isiku- või temale tervishoiuteenuse osutamist kajastavatesse andmetesse, kui need on ebatäpsed,
mittetäielikud, mitmetähenduslikud või vananenud.

§ 27. Patsiendi isikuandmete ja identifitseerimist võimaldavate andmete kaitse

Patsiendi elundid ja koed koos seda identifitseerida võimaldavate andmetega peavad olema kõrvaliste
isikute eest kaitstud.

§ 28. Teabe salastatus

(1) Teavet patsiendi tervise seisundi, diagnoosi, prognoosi ja ravi ning hoolduse kohta ning muud
isiklikku laadi teavet võib avaldada ja väljastada üksnes isikule, kes on seotud patsiendile
tervishoiuteenuse osutamisega. Teabe väljastamine on keelatud ka pärast patsiendi surma, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet võib isikule, kes ei ole seotud patsiendile
tervishoiuteenuse osutamisega, väljastada ainult patsiendi allkirjaga tõendatud nõusolekul. Teabe
ulatuse ja saaja kohta tuleb teha kanne tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti.

(3) Alaealise patsiendi või patsiendi eest, kes ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu
psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud nõusoleku andmiseks õigustatud patsiendi seaduslik esindaja.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet patsiendi kohta võib väljastada patsiendi või tema
seadusliku esindaja loata üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Teabe väljastaja teeb kande teabe
ulatuse ja saaja kohta tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mida ta tõendab oma
allkirjaga.

(5) Patsienti identifitseerivate fotode, filmide ja kõne helisalvestiste tegemine on keelatud, välja
arvatud juhul, kui patsient või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik annab selleks nõusoleku.

(6) Isik, kes oma tööülesannete tõttu või seaduse alusel on saanud teavet patsiendi tervise seisundi,
diagnoosi, ravi ja prognoosi, isikuandmete või muude identifitseerivate andmete kohta, on kohustatud
hoidma saadud teavet saladuses. Teabe edastamine või avaldamine on lubatud üksnes seaduses
sätestatud juhtudel.

§ 29. Üldtunnustamata ennetus-, läbivaatus- või ravimeetodi kasutamine

(1) Üldtunnustamata ennetus-, läbivaatus- või ravimeetodit võib tervishoiuteenuse osutamisel kasutada
üksnes eetikakomitee eelneval loal ja juhul, kui traditsioonilised meetodid puuduvad või need ei ole
taganud edu.

(2) Eetikakomitee loa andmise menetlus toimub kooskõlas haldusmenetluse seadusega (RT I 2001, 58,
354) .

(3) Kui tervishoiuteenuse osutamisel soovitakse kasutada seni tunnustamata ennetus-, läbivaatus- või
ravimeetodit, tuleb patsienti kirjalikult teavitada meetodi olemusest ja selle kasutamisega seonduvatest
võimalikest ohtudest.

(4) Üldtunnustamata ennetus-, läbivaatus- või ravimeetodit võib kasutada üksnes patsiendi nõusolekul.
Nõusolek peab olema kirjalikus vormis, see tuleb lisada tervishoiuteenuse osutamist tõendavale
dokumendile. Muus osas kohaldatakse nõusoleku andmisele käesoleva seaduse paragrahve 17-21.

4. peatükk

TEADUSUURING JA KLIINILINE ÕPPETÖÖ

§ 30. Teadusuuring

Teadusuuring selle seaduse mõistes on inimesel tehtav arstiteaduslik või bioloogiline uuring eesmärgiga
saada uut teavet, mis on kasutatav arstiteaduse valdkonnas.

§ 31. Teadusuuringule esitatavad nõuded

(1) Teadusuuringu võib läbi viia üksnes juhul, kui:

1) teadusuuringule ei ole võrdväärset alternatiivi ning on oodata, et teadusuuring annab ühiskonnale ja
arstiteadusele uut teavet;

2) isikut on teavitatud käesoleva seaduse paragrahvis 33 nimetatud asjaoludest ja ta on andnud
kirjaliku nõusoleku teadusuuringus osalemiseks;

3) teadusuuringus osalemise risk on tasakaalustatud teadusuuringust tuleneva võimaliku kasuga;

4) teadusuuringu kavale on andnud kirjaliku kooskõlastuse teadusuuringute eetikakomitee;

5) isikut on teavitatud tema õigustest ja käesoleva seadusega ettenähtud kaitseabinõudest;

6) teadusuuringut viivad läbi asjatundjad.

(2) Teadusuuringu korraldaja peab Eestis elavate isikute kaasamiseks väljaspool Eestit tehtavasse
teadusuuringusse teavitama kirjalikult eetikakomiteed.

(3) Teadusuuringu korraldaja peab nimetama isikud, kes vastutavad teadusuuringu nõuetekohase
läbiviimise eest.

§ 32. Teadusuuringute eetikakomitee

(1) Teadusuuringute eetikakomiteed (edaspidi eetikakomiteed) on alaliselt tegutsevad komiteed, mis
moodustatakse Tartu Ülikooli ning Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi juurde.

(2) Eetikakomiteed moodustatakse eriala asjatundjatest ja avalikkuse esindajatest. Eetikakomitee on
11 liikmeline, liikmete volituste tähtajaga 4 aastat.

(3) Eetikakomitee liige peab olema teovõimeline Eesti Vabariigi kodanik, kes omab alalist elukohta
Eestis. Eetikakomitee liige peab olema oma valdkonna tunnustatud esindaja, kellel on eetikakomitee
liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja laitmatu reputatsioon ning kes on oma otsustes
sõltumatu.

(4) Eetikakomiteed lähtuvad oma tegevuses üldtunnustatud bioeetika põhimõtetest, rahvusvaheliste
organisatsioonide inimõigusi ja meedikobioloogilist tegevust käsitlevatest dokumentidest ja muudest
asjakohastest eeskirjadest ning Eesti Vabariigi seadustest.

(5) Eetikakomiteede moodustamise ja töökorralduse alused, teadusuuringu hindamise
tasu määra ja kooskõlastuse saamiseks esitatavate andmete loetelu kehtestab
sotsiaalminister määrusega.

§ 33. Teadusuuringus osaleja teavitamine

(1) Enne nõusoleku võtmist teadusuuringus osalemiseks peab teadusuuringu eest vastutav isik
teadusuuringus osaleda soovivale isikule:

1) selgitama teadusuuringu sisu ja eesmärke ning andma üksikasjalikku teavet teadusuuringu
läbiviimisest.

2) selgitama teadusuuringust oodatavat kasu ja teadusuuringus osalemisega seotud võimalikke riske;

3) selgitama isiku õigust teadusuuringus osalemisest keelduda ja osalemine igal ajal katkestada;

4) andma teavet teadusuuringus osalemise tõttu tervisele tekitatud kahju ja kulutuste kompenseerimise
alustest ja tingimustest.

(2) Teadusuuringu eest vastutav isik peab uuringus osalejat teavitama uuringu kestel ilmnenud
asjaoludest, mis võivad mõjutada uuringus osaleja soovi uuringus osalemiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ja kontaktandmed täiendava teabe saamiseks
tuleb teadusuuringus osalevale isikule esitada kirjalikult. Teadusuuringu eest vastutav isik tõendab
teabe õigsust oma allkirjaga.

§ 34. Nõusolek teadusuuringus osalemiseks

(1) Isiku teadusuuringusse kaasamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Nõusolek on kehtiv üksnes
juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse paragrahvis 33 sätestatud teavitamise nõuded.

(2) Isik võib nõusoleku igal ajal vabalt tagasi võtta ja osalemise teadusuuringus katkestada.

§ 35. Alaealise kaasamine teadusuuringusse

(1) Alaealise võib teadusuuringusse kaasata üksnes juhul, kui täiskasvanul võrdväärselt tulemuslikku
uuringut ei ole võimalik teha ja teadusuuring toob alaealise tervisele tuntavat ja otsest kasu või
teadusuuringu tulemused on kasulikud teistele samasse vanuserühma kuuluvatele isikutele.

(2) Alaealise teadusuuringusse kaasamise korral teavitatakse käesoleva seaduse paragrahvis 33
nimetatud asjaoludest alaealist ja käesoleva seaduse paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud isikut.

(3) Alaealise teadusuuringusse kaasamise korral kohaldatakse vajaliku nõusoleku andmisel vastavalt
käesoleva seaduse paragrahvi 18 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Alaealist võib teadusuuringusse kaasata
üksnes juhul, kui alaealine pole vastu.

§ 36. Raseda või imetava naise kaasamine teadusuuringusse

Raseda või imetava naise võib teadusuuringusse kaasata üksnes juhul, kui on tõenäoline, et
teadusuuring toob raseda, imetava naise, loote, vastsündinu või rinnast võõrutamata lapse tervisele
tuntavat ja otsest kasu või kui teadusuuringu tulemused on kasulikud samasse isikuterühma
kuuluvatele isikutele, sealhulgas loodetele, vastsündinutele ja rinnast võõrutamata lastele ning seetõttu
on raseda või imetava naise kaasamine teadusuuringu läbiviimiseks hädavajalik.

§ 37. Isiku kaasamine teadusuuringusse erijuhtudel

(1) Isiku, kes ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma
tegudest aru saada või neid juhtida või otsusevõimetu isiku võib teadusuuringusse kaasata üksnes
juhul, kui on tõenäoline, et teadusuuring toob isiku tervisele tuntavat ja otsest kasu või kui
teadusuuringu tulemused on kasulikud samasse isikuterühma kuuluvatele isikutele ja seetõttu on isiku
kaasamine teadusuuringu läbiviimiseks hädavajalik.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute teadusuuringusse kaasamise korral teavitatakse
käesoleva seaduse paragrahvis 33 nimetatud asjaoludest patsiendi seaduslikku esindajat või
usaldusisikut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute teadusuuringusse kaasamiseks nõusoleku
andmiseks on õigustatud uuritava isiku seaduslik esindaja või usaldusisik, võimaluse korral kuulatakse
ära uuringusse kaasatava isiku arvamus. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut võib
teadusuuringusse kaasata üksnes juhul, kui ta pole vastu.

§ 38. Patsiendi kaasamine kliinilisse õppetöösse

(1) Patsiendi kaasamine kliinilisse õppetöösse on lubatud tervishoiuasutuses, mis on seaduses
kehtestatud korras tunnistatud arsti- ja õekoolituse baasasutuseks.

(2) Patsienti võib kliinilisse õppetöösse kaasata tema nõusolekul. Alaealise patsiendi kliinilisse
õppetöösse kaasamiseks vajaliku nõusoleku andmisele kohaldatakse käesoleva seaduse paragrahvi 18
lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Patsiendi eest, kes ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu
psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida või otsusevõimetu patsiendi eest
on kliinilisse õppetöösse kaasamiseks nõusoleku andmiseks õigustatud patsiendi seaduslik esindaja või
usaldusisik

(3) Patsiendil on õigus keelduda kliinilises õppetöös osalemisest. Keeldumise õigusest tuleb patsienti
või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikut teavitada enne temalt käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud nõusoleku küsimist.

5. peatükk

TERVISHOIUTEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD VAIDLUSTE LAHENDAMINE

§ 39. Tervishoiuteenuse osutamisega seotud kaebus

(1) Tervishoiuteenusega rahulolematu patsient võib pöörduda kaebusega temale tervishoiuteenust
osutava isiku või käesoleva seaduse paragrahv 41 alusel Tervishoiuameti juurde moodustatud
tervishoiuteenuste kvaliteedikomisjoni poole. See ei välista ega piira patsiendi õigust pöörduda
tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud vaidlusega kohtusse.

(2)Kaebusega tervishoiuteenust osutava isiku või tervishoiuteenuste kvaliteedikomisjoni poole
pöördumise tähtaeg on viis aastat tervishoiuteenuse osutamisest.

(3)Alaealise patsiendi nimel võib kaebuse esitada käesoleva seaduse paragrahvi 18 lõikes 1 nimetatud
isik. Täisealise piiratud teovõimega patsiendi eest või otsusevõimetu patsiendi nimel võib kaebuse
esitada patsiendi seaduslik esindaja või käesoleva seaduse paragrahvi 3 lõikes 4 nimetatud isik.

(4)Kaebus esitatakse kirjalikult. Kui kaebus esitatakse patsiendile vahetult tervishoiuteenust osutavale
tervishoiutöötajale, võib kaebuse esitada ka suuliselt; sellisel juhul peab tervishoiutöötaja tegema
kaebuse esitamise ja selle sisu kohta tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti.

§ 40. Kaebuse lahendamine tervishoiuteenust osutava isiku poolt

(1) Tervishoiuteenust osutav isik, kellele kaebus on esitatud, on kohustatud kaebuse viivitamatult läbi
vaatama. Kui kaebus on põhjendatud, tuleb viivitamatult võtta meetmed, mis on vajalikud patsiendi
rahulolematuse põhjuse kõrvaldamiseks.

(2) Kaebuse lahendamiseks võetud meetmetest või kaebuse rahuldamata jätmisest ning selle
põhjustest tuleb hiljemalt 10 päeva jooksul kaebuse esitamisest teatada patsiendile ja kaebuse esitanud
isikule. Kaebuse lahendamiseks võetud meetmete või kaebuse rahuldamata jätmise ja selle põhjuste
kohta tehakse kanne tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti.

(3) Sotsiaalminister võib määrata tingimused, millele vastav tervishoiuteenuse osutaja peab
moodustama patsientide kaebuste läbivaatamiseks pädeva